Kõvaketta vale ühendamine võib olla põhjuseks, et süsteem lihtsalt ei näe seda, kui teine kõvaketas on ühendatud, võivad kõik saadaolevad kõvakettad muutuda nähtamatuks. Vahepeal pole kõvaketta ühendamine emaplaadiga suurem asi.
Juhised
Samm 1
Kõvaketta ühendamine emaplaadiga sõltub selle tüübist. Tänapäeval on kõvaketaste peamist tüüpi: IDE (või ATA) ja SATA (või Serial ATA). SATA liides töötati välja 2000. aastal ja seda peetakse arenenumaks.
2. samm
IDE-draivide ühendamisel peate teadma kontrollerite asukohta ja eesmärki. Emaplaadil on kaks IDE-kontrollerit (esmane ja sekundaarne), mille külge saab ühendada kaks seadet (põhi- ja alam).
Põhiseade (tavaliselt kõvaketas, kust Windows käivitub) on ühendatud esmase isandana (põhi), teine seade on ühendatud esmase alamana (alam). Kolmas ja neljas seade on ühendatud samamoodi.
3. samm
Seadmete otseseks ühendamiseks emaplaadiga kasutatakse kollast 80-kontaktilist lintkaablit (on 40-kontaktilisi halli lintkaableid, mida ei soovitata kasutada madala andmeedastuskiiruse tõttu). Ühendage kõvaketas emaplaadi ühe kontrolleriga. Ketta tagapaneelil peate valima ühenduse režiimi - master (või DEVICE) või slave (või DEVICE 1). Oluline on meeles pidada, et ühe kontrolleriga ühendamisel peavad kettatel olema erinevad ühenduse režiimid, st. üks neist peab olema ülemrežiimis ja teine alluvrežiimis.
Pärast kaabli ühendamist jääb toite ühendamine ajamiga; selleks teeb kõik paljudest toiteallikast väljuvatest kaablitest.
4. samm
SATA-draivide ühendamiseks peab emaplaadil olema vastav pistik, see on palju väiksem kui IDE-pistik ja sellel on vastav kiri (SATA). Ühendage kõvaketas spetsiaalse kaabli abil SATA-pistikuga. Erinevalt IDE-st ei pea te siin mingeid lüliteid seadistama. Toite ühendamiseks kasutatakse ka kõvakettaga kaasas olevat spetsiaalset kaablit.
