Vajadus teabe mõõtmiseks on muutunud teravaks, kui inimkond on arvutusprotsessi automatiseerimisega tegelema hakanud. Eelmise sajandi keskel ilmusid infotöötlusega seotud teadused, siis tekkisid selle tänapäevase osadeks jaotamise alused. 1948. aastal anti miinimumteabe nimetus, mida nüüd kõikjal aktsepteeritakse.
Arvutiteabe hulga mõõtmiseks kasutatakse ühikuid nimega "bitid" ja "baidid". Natuke on väikseim võimalik ühik, mis võib sisaldada teavet ainult kahe mõõdetud muutuja väärtuse kohta - "jah" või "ei", 0 või 1, sisse või välja lülitatud jne.
Arvutites kasutatavad protsessorid töötlevad andmeid järjestikku, tükiti haaval. Kuid iga järgneva osa söötmine neisse võtab rohkem aega kui töötlemine, seetõttu esitatakse andmed protsessi kiirendamiseks kaheksa infobitti kogumina. Selle suurusega osa nimetatakse baidiks. Need ühikud - baidid - mõõdavad failide suurust, kõvaketaste ja optiliste ketaste, välkmäluseadmete ja muude andmekandjate mahtu. Neid kasutatakse ka tuletatud üksustes, mis näitavad näiteks andmeedastuse kiirust arvutivõrkude kaudu.
Enamikus riikides kasutatavas SI-meetrikasüsteemis rakendatakse baitidele standardseid eesliiteid, mis näitavad nende tuhande ühiku arvu. Nii et 1 kilobait tähendab 1000 baiti, 1 megabait võrdub miljon baiti jne. Bittidele saab rakendada samu eesliiteid, oluline on mitte segadusse sattuda - 1 kilobit on kaheksa korda väiksem kui 1 kilobait, samuti on 1 megabitt sama palju kui 1 megabait.
Mõningane segadus on seotud tänase teabe miinimumühiku binaarse olemusega, kuna SI-süsteemis kasutatav eesliidete komplekt on mõeldud kümnendsüsteemi jaoks. Seetõttu on näiteks välkmälukaardil vastavalt SI süsteemi reeglitele märgitud 1 gigabaidine maht, kuid tegelikult sisaldab see vähem teavet. Selle vältimiseks kehtestas Rahvusvaheline Elektrotehnika Komisjon juba 1999. aastal baitide paljususe tähistamiseks muid eesliiteid. Prefiksi "kilo" asemel tuleks kasutada "kibi" - 1 kibibait on võrdne 2 1 = 1024 baiti. Sarnaseid asendusi on megabaidil (mebibait), gigabaidil (gibibait) jne. Selline infoüksuste määramise süsteem pole aga veel laialt levinud.
