Siiani on Linuxi perekonna operatsioonisüsteeme ümbritsenud müüdid, mis takistavad tavakasutajatel selle mugava ja praktilise operatsioonisüsteemiga töötama hakata. Meenutagem neist müütidest peamist.
Tänapäeval pole tänu graafiliste kasutajaliideste väljatöötamise valdkonnas väljakujunenud standarditele enamikul kõige populaarsematest graafilistest kestadest, mida kasutatakse failide haldamiseks ning programmide ja programmide käivitamiseks Linux-põhises OS-is ja Windows OS-is, praktiliselt olulisi erinevusi. See asjaolu muudab kasutaja töö mõlemas süsteemis piisavalt mugavaks ja tavakasutaja ei tunne ühelt süsteemilt teisele üleminekul erilist ebamugavust.
Kõnealustes operatsioonisüsteemides kasutatav tarkvara on väga sarnane või sama. Paljud organisatsioonid on pikka aega oma ettevõtte standardina kasutanud standardset tasuta tarkvarapaketti. See sisaldab programme, mis on algselt välja töötatud platvormidevahelise tarkvarana. Nende hulgas on sellised populaarsed nagu LibreOffice (kontoripakett, Microsoft Office'i analoog), Gimp (rastergraafika redaktor, Adobe Photoshopi analoog), Mozilla Firefox ja Google Chrome (Interneti-sirvimise programmid), VLC (multimeediumipleier) jne.
Kõigest eelnevast võime järeldada, et koolitatud kasutaja jaoks pole suurt vahet, millises opsüsteemis töötada.
Peamine erinevus vaadeldavate operatsioonisüsteemide vahel on nende arhitektuuris ja ideoloogias. Tänu oma arhitektuurile suudavad Linuxi-põhised operatsioonisüsteemid edukalt vastu panna pahatahtlikule tarkvarale, millega Windows kahjuks kiidelda ei saa.
Vaatleme seda küsimust üksikasjalikumalt. On olemas müüt, et Linuxi-põhised opsüsteemid pole pahavara nakatumise suhtes vastuvõtlikud, kuid see pole nii. Kasutaja võib küll alla laadida ja käitada pahatahtlikku tarkvara, mis töötab edukalt kasutaja profiilis, kuid erinevalt Windowsi operatsioonisüsteemist ei saa see mõjutada kogu süsteemi jõudlust. Pahatahtlik programm peab olema rahul ainult selle kasutaja andmetega, kes oma rumaluse tõttu selle käivitas, seega on kasulik viirusetõrjetarkvara installida ka Linuxi operatsioonisüsteemidesse.
Tänu oma arhitektuurile suudab Linux OS töötada paljude aastate jooksul ilma tõsiste tõrgeteta, mis muudab need ideaalseks lahenduseks mitte ainult kodukasutuseks, vaid ka organisatsioonide serverite ja tööjaamade jaoks.
Teine oluline erinevus Linuxi kasutaja jaoks Windows OS-ist on OS-i litsentsimise ideoloogia ja mudel. Suurem osa Linuxi operatsioonisüsteemi alla kirjutatud tarkvarast on varustatud GPL-litsentsiga, sealhulgas operatsioonisüsteem ise, mis võimaldab teil sellist tarkvara kasutada nii isiklikel kui ka ärilistel eesmärkidel, mis säästab omanikku tarbetust peavalust, mis on seotud intellektuaalomandiga seotud erinevate õigusaktidega õigused ja autoritasud. See muudab Linuxi-põhised opsüsteemid üha populaarsemaks nii isiklikuks kasutamiseks (sh ärilistel eesmärkidel) kui ka ärisektoris.
Muide, veel üks "ebamugavus" Linuxi kasutajatele (erinevate mängude puudumine) on samuti minevik. Tänapäeval saate Linuxi süsteemide jaoks leida üha rohkem huvitavaid ja ilusaid mänge ning edukalt käivitada Windowsi jaoks kirjutatud mänge.
