Iga kasutaja personaalarvutil on väline ja sisemälu, kuid mitte kõik ei tea, mis see tegelikult on ja millist funktsiooni see täidab.
Personaalarvuti sisemälu on spetsiaalne salvestusseade, mis töötab otse protsessoriga. See mälu on mõeldud mitmesuguse tarkvara, samuti selle andmete salvestamiseks ja käivitamiseks. Sisemälu on piiratud koguses ja see on jagatud püsimäluks, vahemäluks ja RAM-iks.
Muutmälu
Võib-olla peaks teadma iga personaalarvuti kasutaja, mis on pistikmälu. RAM on arvuti kiireim salvestussüsteem, kuid iga kord, kui see sisse / välja lülitatakse, lähtestatakse see mälu automaatselt nulli. RAM on mõeldud teabe ajutiseks salvestamiseks, edastamiseks ja edastamiseks. Tuleb märkida, et täna eraldatakse mitut tüüpi RAM-i, näiteks DDR SDRAM (või DDR I), DDR 2 SDRAM ja DDR 3 SDRAM. Esimest tüüpi vabamälumälu pole tänapäeval praktiliselt kusagil, välja arvatud vanad arvutid, selle mitte-kaasaegsete tehnoloogiate tõttu. Nüüd leiate kõige sagedamini DDR 3 SDRAM-mälu. See on omamoodi DDR 2 SDRAM-i järeltulija. Selline RAM on muutunud populaarseks tänu sellele, et see tarbib mitu korda vähem energiat kui DDR 2 SDRAM (umbes 40%).
Vahemälu
Vahemälu puhul on see kiireim salvestusseade, mida kasutatakse andmete vahetamiseks ja töötlemiseks otse protsessori ja RAM-i vahel. Tavaliselt asub suurem osa vahemälust mikroprotsessori kiibil, ülejäänud aga väljaspool seda. Kasutaja ei pääse vahemälule kuidagi juurde, kuna see ise on programmiliselt ligipääsmatu. Selleks, et kasutaja saaks vahemälule otse juurde pääseda, peab ta kasutama arvuti riistvara.
Ainult kirjutusruum
Kirjutuskaitstud mäluseadet saab kasutaja kasutada ainult teabe lugemiseks. Kõigepealt kirjutatakse ROM-is programm, mis kontrollib protsessori enda tööd arvutis. Siin asuvad kõik draiverid välisseadmete juhtimiseks (monitori, printeri, klaviatuuri jms jaoks), samuti arvuti käivitamise ja peatamise programmid, seadmete testimine ja püsimälu kõige olulisem kiip - BIOS-moodul.
