Modem on välisseade, mida kasutatakse teabe edastamiseks telefoniliini kaudu. Sõna ise tuleneb lühendist "modulaator-demodulaator".
Juhised
Samm 1
Modemid jagunevad vastavalt nende kujundusele välisteks, sisemisteks ja sisseehitatud modemiteks. Välised modemid ühendatakse USB-, COM- või LPT-pordi kaudu või võrgukaardi (Etherneti liides) RJ-45-pistiku abil. Neil on tavaliselt eraldi toiteallikas, kuid on ka modemeid, mille toiteallikaks on USB. Sisemised modemid installitakse arvuti emaplaadile, kasutades ühte järgmistest liidestest: PCI, PCI-E, PCMCIA, ISA, CNR või AMR. Sisseehitatud modemid on üks osa seadmest, millesse nad on sisse ehitatud, näiteks sülearvuti.
2. samm
Toimimispõhimõtte järgi jagunevad modemid riistvaraks, tarkvaraks ja pooltarkvaraks. Riistvaramodemites tehakse kogu töö tänu sisseehitatud arvutile. Lisaks sisaldab see kirjutuskaitstud mälu (ROM), mikroprogrammi, mis teostab kontrolli. Tarkvaramodemites täidab kõiki ülesandeid programm ja arvutuskoormust täidab keskprotsessor. Pooltarkvara modemites täidab arvuti keskprotsessor ainult teatud osa ülesannetest.
3. samm
Ühenduse tüübi järgi jagunevad modemid järgmisteks: - sissehelistusega telefoniliinimodemid; - ISDN-modemid (mõeldud digitaalsete telefoniliinide jaoks); - DSL-modemid (mõeldud püsiliinide loomiseks, kasutatakse telefonivõrku, need töötavad sagedusalas, mis erineb sissehelistusega telefoniliinimodemite kasutatavast); - kaabelmodemid (nende tööks kasutatakse spetsiaalseid kaabliliine); - raadiomodemid (kasutage oma töös raadiokanalit); - kärgmodemid (töötavad GPRS-i, EDGE-i, 3G-i jms baasil, mis on sageli valmistatud võtmehoidja kujul); - satelliit (töö satelliitsignaaliga); - PLC (tööks kasutatakse elektrivõrgu kaableid).
