Sõna "skript" kasutatakse tänapäeval programmile, mis on kirjutatud mis tahes kõrgel tasemel programmeerimiskeeles. Skriptimise programmeerimiskeeltega seotud "kõrge tase" tähendab, et selle keele juhised on rohkem kohandatud inimese (programmeerija) mõistmiseks. Erinevalt skriptikeeltest on madala taseme keeli, mis on rohkem suunatud arvutiprotsessorite kasutatavusele.
Juhised
Samm 1
Sõna "skript" tähendab tõlkes "skripti" ja see määratleb skriptide loomise tähenduse üsna täpselt - programmeerija peab kirjutama skripti, mille järgi arvuti teostab looja pakutavaid toiminguid ning reageerib kasutaja toimingutele ja muule teabele väljastpoolt tulles.
2. samm
Kõigil eesmärkidel pole ühte skriptikeelt - mõned selliste programmeerimiskeelte rühmad on keskendunud veebiserverites kasutamiseks (näiteks PHP), teised konsoolirakendustena (näiteks VisualBasic) jne. Lisaks on paljudel rakendustel oma skriptikeeled. Seega kasutavad aktsiatega kauplemise tarkvaraterminalid nende emakeeles kirjutatud skripte (näiteks MQL). Veebilehtede Flash-elementidega (Action Scripti keel) kasutamiseks on olemas skriptid, enamik keerukaid mänge lubab skripte kasutada ka nende emakeeles. Mõnikord võivad rakendused selliseid skripte kasutada isegi mitmel tasandil - näiteks on arvutustabeli redaktoril Microsoft Office Excel andmete töötlemiseks sisseehitatud programmeerimiskeel, lisaks saate kasutada "makrosid", st kasutajate tegevust simuleerivaid skripte.
3. samm
Erinevates programmeerimiskeeles olevad skriptid kasutavad käskude kirjutamiseks erinevaid kujundusreegleid ja süntaksit ning salvestatakse ka erineva vorminguga failidesse ja nende käitamiseks on vaja erinevat tarkvara. Seda kõike tuleb skriptikeele valimisel arvestada. Lisaks on igal skriptikeelel oma spetsiaalsed redaktorid ja mõnikord isegi terved tarkvarasüsteemid, sealhulgas silumis-, kompileerimis- ja dekompileerimisprogrammid (kõrgetasemeliste skriptide tõlkimine protsessorile ja tagasi mõistetavateks masinkoodideks) jne.
