Pea igal arvutiprogrammil on tööriistariba. Selle peamine eesmärk on kõige sagedamini kasutatavate käskude kiire (ühe klõpsuga) täitmine.
Tööriistariba on graafilise kasutajaliidese element. Programmi töö lihtsustamiseks on see mõeldud sellele asetama mitu ikooni. Tavaliselt on paneel ristkülik, mis asub vertikaalses või horisontaalses asendis ja milles asuvad järgmised elemendid: nupud, menüü, väli pilt (nii staatiline kui ka dünaamiline, näiteks kell) ja tekst, samuti rippmenüüd. Arvutiprogrammide tööriistaribal asuvad ikoonid kutsuvad üles kõige sagedamini kasutatavaid funktsioone, samuti neid, mis on saadaval akna menüüs. Mis tahes konkreetse funktsiooni eest vastutava ikooni kasutamiseks piisab, kui topeltklõpsata hiire vasakut nuppu (nool on suunatud vajaliku elemendi pildile). Paneelil asuvate elementide funktsioonid on tähistatud tekstiga või märke. Juhul, kui ikoone on palju ja neid pole võimalik paneelile mahutada, saab neid lisada nii menüüde kui ka kerimisnuppude kujul. Mõnes arvutiprogrammis (näiteks graafilistes redaktorites) saab tööriistaribasid hõlpsasti akendest lahti ühendada, üksteise külge kinnitada, et see oleks kasutaja suurim mugavus. Kasutatakse ka paneele, mis on eraldi aknad (tavaliselt on need olemas töölaua keskkonna standardses programmikomplektis). Need ei ole seotud konkreetse rakendusega, need asuvad töölaua mitmel piiril või ühel. Sellisel paneelil on dünaamiline nuppude loend (funktsioonide komplekt, mis on pealkirja kaudu saadaval: "minimeeri", "laienda", "sulge"); rippmenüü (avatud akende loend, mis on igal ajal töövalmis); menüüd ja nupud programmide käivitamiseks.
